• kuidas võtta vooru ja teha suhtluskoostööd,
• mida sõnad tähendavad.
• kuidas jagada seda, millest nad hetkel huvitatud on;
• kuidas toimub kordamööda suhtlus.

On loendamatu hulk erinevaid viise, kuidas mängus lapse suhtlusoskusi arendada. Kõige olulisem on see, et mängimine on lõbus. Kui lastel on vahva, siis õpivad nad ka tõenäolisemalt uusi asju. Kuid selleks, et koos mängimine oleks arendav, on oluline mängida oma lapse soovide järgi!

Lapse soovide järgi mängimine tähendab tema tegevuse märkamist ja sellega ühinemist ilma mängu muutmise või oma enda plaani lisamiseta. Kui mängid oma lapse soovide järgi märkab ta tõenäolisemalt sind, su tegevust ja su kõnet. Sel viisil õpib su laps sinult palju ja seda kõike lõbutsedes.

Järgnevalt pakun kolm soovitust, et mängida oma lapse soovide järgi:
1. Vaatan, Ootan ja Kuulan

Esimene samm on lõpetada oma tegevus. Vaadata oma lapse tegevust tähelepanelikult ja oodata. Kuulata tähelepanelikult, mida laps ütleb (kui ta kasutab juba häälitsusi, sõnu). Vaatlemine, ootamine ja kuulamine aitab mõista, millega su lapsele meeldib mängida, kuidas talle meeldib mängida ja millest ta tahab rääkida. Esimesel pildil näeb ema oma poega taluloomadega mängimas. Kuid vaadates, oodates ja kuulates avastab ta, et poiss soovib tegelikult rääkida sellest, et traktoril on ratas ära tulnud. Kui ema räägib traktorist (loomadest rääkimise asemel), siis algatab ta tõenäolisemalt oma lapsega suhtluskoostöö ja aitab tal õppida uusi sõnu nagu nt „katki“.

2. Ühinen ja mängin nagu laps
Ühine vahva tegevusega ja mängi nagu su laps mängib. Ära püüa mängu muuta või öelda oma lapsele, mida ta peaks tegema. Ei ole ühte „õiget“ viisi mängimiseks. Püüa vaadata mängu oma lapse vaatepunktist ja mõelda, mis tema tähelepanu on haaranud ja mis on selle tegevuse juures tema jaoks vahva.

Üks lihtne viis mängida nagu laps on jäljendada seda, mida su laps teeb. Kui su laps liigutab rongi mööda rööpaid, võta teine rong ja tee samamoodi. Kui su laps tahab kallata tassist vett vanni, siis haara endale oma tass ja tee samamoodi. Kui su laps tahab loomi aeda panemise asemel hoopis neid ära peita, siis saate kordamööda loomi selja taha peita, nagu teeb ema alumisel pildil.

Kui jäljendad oma lapse tegevust, siis on hea mõte võtta endale oma mänguasjad. Nii on lihtsam mänguga ühineda ja vältida lihtsalt pealtvaatajaks jäämist. Mõned mänguasjad tulevad komplektis, kus on mitu sarnast mänguasja (nt rongid, loomad, klotsid) ja neid on lihtne endale ka mängimiseks haarata. Kui su laps mängib aga mänguasjadega, mida ei ole komplektis mitu tükki, siis haara midagi, mis on su lapse mänguasjadele sarnane. Näiteks kui su laps mängib laste trummi pulkadega võid haarata puidust lusikad ja lüüa kas lapse trummi või enda „trummi“ (nt tagurpidi pööratud potti). Või kui su laps sõidab bussiga mööda põrandat, siis haara mõni teine sõiduk ja sõida sellega oma lapse bussi kõrval.

Kui su lapsele meeldivad kujutlusmängud (kujutades erinevaid olukordi ette), siis saad oma lapse moodi mängida tema mängus rolli võttes nii, et see läheb kokku su lapse ettekujutatud olukorraga. Võttes rolli kujutlusmängus teed ja ütled sa asju nii nagu su mängitud tegelane seda teeks. Näiteks kui su laps on tõstnud toolid ritta ja mängib, et on bussijuht, võid olla "reisija", ulatades lapsele ettekujuteldava pileti ja istudes mõnele toolile, et kaasa sõita. Või kui su laps on mängult kokk, võid olla "klient" tema „restoranis“, käitudes nii nagu klient seda teeks.
Näiteks nagu isa järgneval pildil.

Oluline on oma lapse soovi järgi mängides meeles pidada, et lähtud oma lapse huvidest ja mängid nii nagu su laps mängib.

3. Lisan mängule keelelisi vahendeid

Räägi lõbusalt ja mänguliselt sellest, mida sina ja su laps mängus teete. Põnni jaoks on sinuga suhtlemine palju motiveerivam, kui lisad keelelisi vahendeid mänguliselt. Kui sul on oma eesmärk suhtluses ja sa püüad oma last rääkima panna (nt ütle „pall“), siis võib su sõnad põnnil märkamata jääda ning ta ei soovi nii meelsasti sinuga mängida. Erinevust ilmestavad järgnevad kaks pilti. Esimesel neist püüab ema panna poega kordama sõna „lusikas“. Kuid poiss ei märka teda ega tema öeldut, sest ema ei mängi lapse soovide järgi ega lisa keelelisi vahendeid mänguliselt. Teisel pildil ühineb ema mänguga ja huvitub sellest, mida laps hetkel teeb. Nad mängivad ja suhtlevad koos. Poiss õpib suurema tõenäosusega selles tegevuses uusi sõnu, sest tal on emmega koos lõbus.

Lisaks tegevuste kommenteerimisele saad lisada ka lõbusaid häälitsusi ja „heliefekte“ (nt „ohoo“, „nämm-nämm“, „auh-auh“, „põmm“). 

Lapse soovide järgi mängides on lihtne nende mänguga ühineda ja koos lõbutseda. Sel ajal, kui laps on rõõmsas mänguhoos, õpib ta märkamatult ka suhtlema, kui mängite ja räägite üheskoos.

Kui soovid saada veel häid mõtteid, kuidas oma lapse kõne arengut mängu ja muude igapäevaste tegevuste käigus toetada, siis võta julgelt minuga ühendust. Broneeri aeg kohtumiseks ja leiame viisi Sinu ja Su lapse toetamiseks siin.

Artikli tõlkinud logopeed Liis Tammesalu, Haneni keskuse sertifitseeritud "It Takes Two to Talk" koolitusprogrammi läbiviija.