Logopeed on spetsialist, kes haridussõnastiku järgi hindab ja aitab kujundada suhtluspuudega inimeste kõne- ja suhtlusvõimet. Ta hindab suhtlusoskusi, hääldust, sõnavara, grammatilisi oskusi, lauseloomet, sidusteksti loomet ja kõne mõistmist. Kõige sagedamini esineb logopeedilistes probleemidest häälikute ebaõiget hääldust (nt lebane rebase asemel, või s-hääliku hääldamine nii, et keel on hammaste vahel) ehk düslaaliat. Hääldusprobleem puudutab Raudiku järgi koolieelses eas (5-6-aastastest) 25-30% lastest.   

Kuid lapsed teevad rääkima õppides erinevaid hääldusvigu, millest palju on täiesti eakohased. Osad hääldusvead on teatud vanuses eakohased, kuid hilisemas vanuses vajavad sekkumist. Järgnevalt vaatame lähemalt olulisemaid pidepunkte, et mõista, mis on eakohane kõne omandamine ja mis vanuses vajavad teatud hääldusprobleemid juba abi otsimist?

Konsulteeri logopeediga siis, kui:

• 3-aastase lapse kõne on võõrale kuulajale mõistetamatu;
• 4-aastase lapse kõnes esineb palju hääldusprobleeme.
  Tema kõnes on puudu üks või mitu häälikut (nt r,  ebane - rebane asemel), laps hääldab häälikut valesti (nt r-i hääldamisel väriseb kurgunibu, mis vastab prantsuse keele normile või s- häälik hääldub hammaste vahel), üks või mitu häälikut on asendatud teise häälikuga (nt r- l, j-iga, jaha - raha asemel, k - t-iga,  tott - kott asemel).
• 5-6-aastasel lapsel on häälikud endiselt valesti hääldatud, asendatud või puudu. (nt r-häälik on asendatud l-iga, s-häälik kostub ebatavaliselt susisevalt). Kui laps eksib sageli ka tuttavate sõnade hääldamisel (taktol - traktor, iminene - inimene).
  

Nüüd täpsemalt kõne ja häälduse arengust vanuste kaupa (tuginedes logopeed Gaisa Akkaja blogipostitestele "Eelkooliealiste laste häälduse areng" 

Laps soovib täiskasvanuga suhelda. Tema sõnavara hakkab laienema.

• Laps hääldab häälikuühendita 1-2-silbilisi sõnu (emme, issi, anna).
• Laps kasutab lastekeele sõnu (mäm-mäm, auh-auh, papu, tadaa).
• Laps moodustab sõnades kahesõnalisi agrammatilisi lausungeid (taha uua ehk tahan juua, issi opa ehk issi, võta mind sülle).

Laps hääldab sõnades õigesti:

• Täishäälikuid, nagu a, e, i, o ja u.
• Kaashäälikuid, nagu m, n, p ja t.

Hääldusvead, mis on 2-aastase lapse kõnes eakohased:

• Hääliku asendamine lihtsamini hääldatava häälikuga (nt aten ehk aken, kalu ehk karu, iti ehk issi).
• Häälikute ja silpide sõnadest ärajätmine (kau ehk karu, koe ehk koer, uua ehk juua).
• Keeletipuhäälikute (l, n, t, s) hääldamine hammastevaheliselt (keel on õrnalt hammaste vahele lükatud).

Pöördu lapsega logopeedi vastuvõtule, kui:

• Lapsel ei ole huvi täiskasvanuga suhelda.
• Laps ei kasuta enda väljendamiseks sõnu (nt tita, aua, papu, tadaa).
• Laps ei moodusta kahesõnalist lausungit (nt anna pall).
• Laps ei kasuta oma kõnes täishäälikuid (a, e, i o, u, ä) ja/või kaashäälikuid (m, n, p ja t).

3- aastase lapse hääldus

Selles vanuse peab kõne olema võõrale inimesele suures osas mõistetav. Lapse sõnavara laieneb ja hääldusoskused paranevad.

• Laps hääldab õigesti lühemaid, 1-2-silbilisi häälikuühendita sõnu (nt muna, padi, tuli, tibu).
• Laps hääldab õigesti mõningaid täis- ja kaashäälikuühendiga sõnu (nt pai, pea, lamp).

Laps hääldab sõnades õigesti:

• Täishäälikuid, nagu a, e, i, o, u ja ä.
• Kaashäälikuid, nagu m, n, p ja t.

Enamike ahtushäälikute (l, v, h, r, s, j) ja täpihäälikute (ö, ü, õ) hääldusoskus kujuneb 3 aasta vanuses. Erandiks võivad olla r- ja õ-häälik.

Hääldusvead, mis on 3-aastase lapse kõnes eakohased:

• Hääliku asendamine lihtsamini hääldatava häälikuga (nt kalu ehk karu, kiidu ehk kiisu).
• Häälikute ja silpide ärajätmine pikematest ja kaashäälikuühendiga sõnadest (keit ehk kleit, elikoppe ehk helikopter).
• Keeletipuhäälikute (s, t, l, n) hääldamine hammastevaheliselt, kuid mis peab kolme aasta vanuses kaduma.

Hääliku õige hääldus võib kujuneda järk-järgult ja tulla lapse kõnesse sõnas erinevates positsioonides. Näiteks võib laps suuta s-häälikut hääldada õigesti sõna lõpus või sees (issi, kass), kuid sõna alguses asendada s-i veel t-ga (taba ehk saba). Selline nähtus on tavapärane ning näitab, et häälik on lapse kõnesse tulemas.

NB!
Jälgi, kas laps hingab rutiinse tegevuse (nt mängimise) või magamise ajal suu või nina kaudu. Kui nina kaudu hingamine on häiritud (nt suurenenud adenoidide või mandlite tõttu), hakkab laps läbi suu hingama. Selle tagajärjel on lapse suu pidevalt avatud ning keele ja huulte lihaste jõud langeb. Lihaste jõu languse tõttu võivad tekkida hääldusprobleemid.
Kui Sul tekib kahtlus, et lapse kõne või häälduse areng ei arene eakohaselt, tuleks kontrollida lapse kuulmist.
Ninahingamise takistuse ja kuulmise kontrollimiseks tuleb pöörduda kõrva-nina-kurguarsti vastuvõtule (perearstilt paluda saatekiri).

Pöördu lapsega logopeedi vastuvõtule, kui:

• Lapse kõne on võõrale inimesele arusaamatu.
• Laps asendab või jätab sõnadest ära kaashäälikutest m-, n-, p- või t- häälikut.
• Laps asendab või jätab sõnadest ära täishäälikutest a-, e-, i-, o-, u- või ä- häälikut.
• Laps hääldab häälikuid valesti ehk moonutatult (nt r-i kurgus).
• Lapse suu on pidevalt avatud ja ta hingab peamiselt suu kaudu (nt mängides, magades).
  
  
  4-aastase lapse hääldus

4-aastase lapse hääldusoskused peavad hakkama täpsustuma ning tema kõne peab olema kõigile arusaadav.

• Laps hääldab õigesti 1-3-silbilisi häälikuühendita sõnu (nt punane, tomatid).
• Laps hääldab õigesti 1-2-silbilisi täishäälikühendiga sõnu (kauss, käed).
• Laps hääldab õigesti k-, l-, m-, n-, p- ja t-häälikut sisaldavaid kaashäälikuühendiga sõnu (nt kindad, katki, pluus).
• Raskusi võib tekkida r-, s- või k-häälikut sisaldavate kaashäälikuühendiga sõnade hääldamisel (krokodill, traktor, korsten).

Laps hääldab sõnades õigesti:

• Täishäälikuid, nagu a, e, i, o, u, ä, ö, ü (erandiks võib olla õ).
• Kaashäälikuid, nagu k, p, t.
• Ahtushäälikud, nagu s, l, v, h, j (erandiks võib olla r).
• R- ja Õ-häälik võib paljudel lastel juba olemas olla, kuid osadel kujunevad need 4-aasta vanuses.

Pöördu lapsega logopeedi vastuvõtule, kui:

• Lapse kõne on võõrale inimesele suures osas arusaamatu.
• Laps asendab või jätab sõnadest ära täishäälikuid (a, e, i, o, u, ä, ö, ü) (välja arvatud õ).
• Laps asendab või jätab sõnadest ära nasaale (m, n) ja sulghäälikuid (k, p, t).
• Laps asendab või jätab sõnadest ära ahtushäälikuid (s, l, v, h, j) (välja arvatud r). 1-2  häälikut (nt r-i) võib laps asendada, kuid see peab 4-aasta vanuses mööduma!
• Laps asendab või jätab ära häälikuid täishäälikuühendiga sõnadest (nt ütleb kuss ehk kauss).
• Laps asendab või jätab ära häälikuid kaashäälikuühendiga sõnadest, milles on k-, l-, m-, n-, p- või t-häälik (nt ütleb puus ehk pluus, kinnad ehk kindad).
• Laps hääldab mõnda häälikut eesti keele hääldusnormile mittevastavalt ehk moonutatult (või esineb kahtlus selles osas). Nt sõna sussid hääldades on keel hammaste vahel või r-häälik kostub teistsuguse põrinaga või kurgust.
  
  

5-6-aastane laps hääldab kõiki eesti keele häälikuid õigesti, ei jäta neid sõnadest ära ega asenda teiste häälikutega.

• laps hääldab õigesti 3-4-silbilisi ühendita ja häälikuühendiga sõnu (nt inimene, krokodill, traktor) ja enim kasutatavamaid võõrsõnu.
• Mõningaid vigu võib esineda harva kasutatavate ja keerulise struktuuriga sõnade hääldamisel (nt näpitstangid, korstnapühkija, sparglipirukas). Selline nähtus on 5-aastaste laste seas veel eakohane.
• Laps märkab enda ja teiste kõnes eksimusi ning oskab neid suunamisel parandada.

Pöördu lapsega logopeedi vastuvõtule, kui:

• Sõnade hääldamisel esineb häälikute ärajätmist või asendamist lihtsama häälikuga (nt r-i asendamine l-ga).
• Lapse kõnes esineb mõne hääliku moonutatud ehk valet hääldust.
• Laps eksib tuttavate 2-4-silbiliste sõnade hääldamisel (nt inimene, krokodill, traktor).
  

Broneeri aeg siin. 

Kasutatud kirjandus:

• Gaisa Akkaja, 2019, "Eelkooliealiste laste häälduse areng" https://lapsjahaaldus.blogspot.com/2019/04/, külastatud 17.10.2023
  
• Haridussõnastik.  https://www.eki.ee/dict/haridus/index.cgi?Q=logopeed&F=M&C06=et , külastatud 14.10.2023
  
• Marika Padrik (toim), 2014, lk 12, "Kõne- ja keelepuuded lastel ja täiskasvanutel"