TEST Milline on minu lapse suhtlemise arengutase?
Kas olen mõelnud, millisel suhtlemise ja kõne arengu tasemel minu beebi või väikelaps hetkel on? Siin on Sulle lühikest test, et saaksid teada oma lapse kõne arengu taseme. Miks on see oluline? Selleks, et kuhugi suunas minna, peame kõigepealt teadma, kus hetkel asume. Kui see on teada, siis saame mõelda, mis on järgmine samm soovitud suunas.
Vali järgmiste küsimuste/väidete seasta see, mis kirjeldab Sinu last hetkel kõige paremini. Hiljem saad kokku lugeda, millist tähte valisid kõige rohkem. See ongi Sinu lapse hetke suhtlemise ja kõne arengu tase.
Vali järgmiste küsimuste/väidete seasta see, mis kirjeldab Sinu last hetkel kõige paremini. Hiljem saad kokku lugeda, millist tähte valisid kõige rohkem. See ongi Sinu lapse hetke suhtlemise ja kõne arengu tase.
1. Kuidas väljendab Sinu laps enda soove ja vajadusi?
A) Kasutab häälitsusi, nuttu, liigutab oma keha, naeratab, vaatab minu suunas, jäljendab häälitsusi ja tegevusi.
B) Ühendab žeste pilgu ja häälitsustega, kasutab varieeruvat lalinat ehk laliseb nii, et ühendab erinevaid silpe (mäpä, mapa, täpä), kasutab üksikuid lalinsõnu kindlas tähenduses (nt aua - koer).
C) Kasutab üksikuid sõna, viipeid. Lisaks kehakeelt, žeste, häälitsusi. Ühendab viibet ja žesti (nt osutab ja siis teeb "koera" viibet- "kutsu on seal") või sõna ja žesti (aua ja lehvitab (tähenduses "tada koer"), jäljendab häälitsusi (nt loomade hääled, muu-muu).
D) Kasutab kahe- või kolmesõnalisi fraase (nt anna pall, taha juua, kutsu tudu, mõmmi teki alla) koos kehakeele, žestidega, ühendab kahte viibet.
2. Millist kõnet Su laps mõistab?
A) Hetkel reageerib hääletoonile, keerab heli suunas ja lähtub enda meeleolust, ärkvelolukust. Tunneb ära üksikuid tuttavaid sõnu (nt emme, issi, mämm-mämm). Näitab, et teab tuttavas korduvas tegevuses järgmist sammu (nt tõstab jala ülesse, kui võtan soki kätte).
B) Mõistab tuttavaid igapäevaseid sõnu kindlas korduvas olukorras (nt tada, mämm-mämm). Mõistab lihtsaid juhiseid, kui seda saadab žest (nt "Anna pall!" ja osutan palli suunas).
C) Mõistab lihtsaid juhiseid ka ilma toetava žestita (nt "Tee titale kalli-kalli!"), mõistab paljude tuttavate esemete, loomade ja inimeste nimetusi. Oskab vastata kas-küsimustele (nt Kas sa tahad piima?).
D) Mõistab keerulisemaid küsimusi ja oskab neile vastata (nt Kus on karu? Kes on ukse taga?" Mõistab ka keerulisemaid juhiseid ilma žestidele toetumata (nt Võta oma nuku ja pane ta teki alla!) Kuulab lihtsaid ja lühikesi jutukesi, mis on emotsionaalsed.
3. Milliseid sõnu/häälitsusi Su laps suhtlemisel kasutab?
A) Kasutab koogamist, lalinat (nt mamama, bababa), nuttu, häälitsemist.
B) Kasutab variatiivset lalinat (nt maba), lalinsõnu, jäljendab nt koera- tehes "auh-auh" või "ähäh", räägib nagu oma keeles, mis kõlab nagu kõne.
C) Kasutab sõnu või viipeid, nt 10-25 sõna või 25-50 sõna, mis on igapäevaselt olulised (nt kutsu, emme, täh, mämm, tada, päh, kiisu, pall, juua).
D) Paneb kokku kahte sõna (nt suur mõmmi, taha juua, mõmmi tuttu), kasutab rohkem kui 50 erinevat sõna, sh ka tegusõnu.
4. Millistel eesmärkidel Su laps suhtleb?
A) Selleks et anda edasi oma vajadused (nt tahab süüa, pissile).
B) Et millestki loobuda, midagi paluda (osutab), tähelepanu saada, midagi näidata, reageerida teistele (nt osutab selle suunas, millest hetkel räägin), näidata, mis teda hetkel huvitab.
C) Kõik eelnimetatud eesmärgid ja küsimuste küsimiseks ("Emme?"), kommenteerimiseks (nt "märg!").
D) Kõik eelnimetatud eesmärgid ja palvete esitamiseks (nt "uks lahti"), kommenteerimiseks ("suur kutsu"), küsimuste esitamiseks (nt "Kus emme?"), rääkimiseks ka sellest, mis ei ole siin ja praegu (nt tulevikus -"mana juurde" - lähme vanaema juurde või minevikus- "Maia mängi" - täna mängisin Maiaga).
Millist tähte valisid kõige rohkem?
A - Avastaja, kes ei ole veel teadlik suhtleja ning alles avastab nii enda keha kui ennast ümbritsevat maailma.
B - Mitteverbaalne Suhtleja - kasutab lalinat, žeste ja häälitsusi, kuid suhtleb juba teadlikult.
C - Üksiksõnade kasutaja - kasutab juba sõna, kuid ühe kaupa. Mõistab juba lihtsamaid küsimusi ja lauseid.
D - Sõnade kombineerija - paneb kokku mitut sõna, moodustades kahe- ja kolmesõnalisi fraase (nt taha juua, emme õue kiiga (Emmega õue kiikuma)).
A) Kasutab häälitsusi, nuttu, liigutab oma keha, naeratab, vaatab minu suunas, jäljendab häälitsusi ja tegevusi.
B) Ühendab žeste pilgu ja häälitsustega, kasutab varieeruvat lalinat ehk laliseb nii, et ühendab erinevaid silpe (mäpä, mapa, täpä), kasutab üksikuid lalinsõnu kindlas tähenduses (nt aua - koer).
C) Kasutab üksikuid sõna, viipeid. Lisaks kehakeelt, žeste, häälitsusi. Ühendab viibet ja žesti (nt osutab ja siis teeb "koera" viibet- "kutsu on seal") või sõna ja žesti (aua ja lehvitab (tähenduses "tada koer"), jäljendab häälitsusi (nt loomade hääled, muu-muu).
D) Kasutab kahe- või kolmesõnalisi fraase (nt anna pall, taha juua, kutsu tudu, mõmmi teki alla) koos kehakeele, žestidega, ühendab kahte viibet.
2. Millist kõnet Su laps mõistab?
A) Hetkel reageerib hääletoonile, keerab heli suunas ja lähtub enda meeleolust, ärkvelolukust. Tunneb ära üksikuid tuttavaid sõnu (nt emme, issi, mämm-mämm). Näitab, et teab tuttavas korduvas tegevuses järgmist sammu (nt tõstab jala ülesse, kui võtan soki kätte).
B) Mõistab tuttavaid igapäevaseid sõnu kindlas korduvas olukorras (nt tada, mämm-mämm). Mõistab lihtsaid juhiseid, kui seda saadab žest (nt "Anna pall!" ja osutan palli suunas).
C) Mõistab lihtsaid juhiseid ka ilma toetava žestita (nt "Tee titale kalli-kalli!"), mõistab paljude tuttavate esemete, loomade ja inimeste nimetusi. Oskab vastata kas-küsimustele (nt Kas sa tahad piima?).
D) Mõistab keerulisemaid küsimusi ja oskab neile vastata (nt Kus on karu? Kes on ukse taga?" Mõistab ka keerulisemaid juhiseid ilma žestidele toetumata (nt Võta oma nuku ja pane ta teki alla!) Kuulab lihtsaid ja lühikesi jutukesi, mis on emotsionaalsed.
3. Milliseid sõnu/häälitsusi Su laps suhtlemisel kasutab?
A) Kasutab koogamist, lalinat (nt mamama, bababa), nuttu, häälitsemist.
B) Kasutab variatiivset lalinat (nt maba), lalinsõnu, jäljendab nt koera- tehes "auh-auh" või "ähäh", räägib nagu oma keeles, mis kõlab nagu kõne.
C) Kasutab sõnu või viipeid, nt 10-25 sõna või 25-50 sõna, mis on igapäevaselt olulised (nt kutsu, emme, täh, mämm, tada, päh, kiisu, pall, juua).
D) Paneb kokku kahte sõna (nt suur mõmmi, taha juua, mõmmi tuttu), kasutab rohkem kui 50 erinevat sõna, sh ka tegusõnu.
4. Millistel eesmärkidel Su laps suhtleb?
A) Selleks et anda edasi oma vajadused (nt tahab süüa, pissile).
B) Et millestki loobuda, midagi paluda (osutab), tähelepanu saada, midagi näidata, reageerida teistele (nt osutab selle suunas, millest hetkel räägin), näidata, mis teda hetkel huvitab.
C) Kõik eelnimetatud eesmärgid ja küsimuste küsimiseks ("Emme?"), kommenteerimiseks (nt "märg!").
D) Kõik eelnimetatud eesmärgid ja palvete esitamiseks (nt "uks lahti"), kommenteerimiseks ("suur kutsu"), küsimuste esitamiseks (nt "Kus emme?"), rääkimiseks ka sellest, mis ei ole siin ja praegu (nt tulevikus -"mana juurde" - lähme vanaema juurde või minevikus- "Maia mängi" - täna mängisin Maiaga).
Millist tähte valisid kõige rohkem?
A - Avastaja, kes ei ole veel teadlik suhtleja ning alles avastab nii enda keha kui ennast ümbritsevat maailma.
B - Mitteverbaalne Suhtleja - kasutab lalinat, žeste ja häälitsusi, kuid suhtleb juba teadlikult.
C - Üksiksõnade kasutaja - kasutab juba sõna, kuid ühe kaupa. Mõistab juba lihtsamaid küsimusi ja lauseid.
D - Sõnade kombineerija - paneb kokku mitut sõna, moodustades kahe- ja kolmesõnalisi fraase (nt taha juua, emme õue kiiga (Emmega õue kiikuma)).